Sellises keskkonnas on täna peamine meetod Euroopa riskide maandamiseks ikkagi lihtsalt euro lühikeseks müük.
Selline turgudele sekkumine jätab kummalise mulje, et kui kõik see, mis turgudel toimub, sobib riikidele ja valitsustele, plaksutatakse käsi ja ollakse rõõmsad. Aga kui turud hakkavad mõista andma, et rakendatud majanduspoliitilised meetmed, pole võib-olla kõige adekvaatsemad või et riskid on kasvanud või ei taheta enam senistel tingimustel laenu anda, sest eelarvedefitsiidid galopeerivad, üritatakse turge lihtsalt lühema rihma otsa panna.
Mis täna Euroopa turgudel toimub, annabki selge hinnangu, kuidas sellistesse meetmetesse suhtutakse. Diagnoos on selge - tegemist on ebakindlust lisava meetmega, mitte vastupidi.
Üldiselt on muidugi laiema diskussiooni teemaks, et mis on nn spekulandi roll turul ning kui paha selline spekulant üldse on. Need, kes kõigis maailma hädades spekulante süüdistavad, ei hiilga just erilise võimekusega teatud protsesside toimemehhanisme mõista.
Spekulandita poleks turul kohati likviidsust ega võimalust leida vastaspoolt erinevatele riskimaandustehingutele, mis on tavapärase äriajamise kontekstis erakordselt vajalik. Pesuveega visatakse selliste meetmete puhul välja rohkem kui üks laps.