Leping loob investoritele soodsad tingimused, sest tagab nende õigused ja tegutsemisvabaduse mõlema lepingupoole riigis ning kohustab lepingupoolt tagama investeeringute täieliku kaitse ja julgeoleku, seisab eelnõu seletuskirjas.
Muuseas tagab leping sundvõõrandatud vara hüvitamise välisinvestorile, lähtudes sellele eelnevast turuolukorrast, kuna sundvõõrandamise otsuse teatavaks saamine võib oluliselt muuta vara väärtust. Seletuskirja järgi on see säte Eesti investorite jaoks Aserbaidžaani investeerimisel eriti oluline.
Teatavaks saamise aeg määratakse üksikjuhtumi eripära arvestades. Selleks võib pidada näiteks asjakohase ajaleheartikli ilmumist või küsimuse käsitlemist tele- või raadioeetris, juhul kui see toimub mõistliku ajavahemiku jooksul enne sundvõõrandamist, seisab seletuskirjas.
Eelnõu esitati istungi päevakorda välisministeeriumi ettepanekul. Lepingule on plaanis alla kirjutada 5.-6. aprillil toimuva Aserbaidžaani presidendi Eesti-visiidi käigus.
Eestil on kehtivad investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud USA, Austria, Belgia, Hiina, Hispaania, Hollandi, Iisraeli, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburgi, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi ning Ukrainaga.