Teistest probleemidest tõstatas Jüri Raidla õigusliku ja poliitilise nihilismi teema, mis „peab ideaalis kaduma“. See on raske majanduslik koorem kogu ühiskonnale ja ettevõtjatele, mis vähendab motivatsiooni õiguspäraseks käitumiseks. „JOKK on standardina ebapiisav, et tegu oleks väärikas,“ ütles Raidla. JOKKile peab lisanduma MOKK, ehk moraalselt on kõik korras.
Raidla leiab, et kuna Eesti riik on näidanud, et ei suuda asutuse kaudu nihilismiga võidelda, tuleks kodanikeühendusena ellu kutsuda n.ö nihilismi valvekoer, kelle ülesanne on jälgida nihilismi ilmnemist, seda avalikustada ja mitte unustada.
Taunitavad on poliittehnoloogiad õigusloomes ja vastutuse hägustumine, kus otsuseid teeb justkui valitsuse eest „krokodillide komisjon“ või koalitsiooninõukogu.
Raidla tõstis üles ka Eestis valitseva „permanentse ja vaibumatu valimiskampaania“, mis tähendab, et pole hingetõmbeaega , kus teha poliitiliselt pikema perspektiiviga otsuseid. „Tuleb leida võimalus valimiste sünkroniseerimiseks,“ ütles Raidla. See lõpetaks kroonilise otsustamatuse riigis.
Väga oluliseks peab Jüri Raidla ka peaministri rolli tugevdamist riigi arendustöö ja strateegilise juhtimise korraldamisel. Praegu on peaministril pigem valitsuse istungite juhataja roll, riik on aga killustunud ühendamata ja isepäisteks vürsti- ja vasallriikideks.
„Peaminister peab saama pädevuse (riigi strateegilise arengu juhtimiseks) ja võimaluse selle realiseerimiseks innovatsiooni ja strateegia arendamiseks,“ ütles Raidla.
Sama teed on läinud Jaapan, Singapur ja teised innovatsiooni liiderriigid maailmas.