SEB kontserni intressitulu oli 4,519 miljardit Rootsi krooni (mullu 4,553 miljardit) analüütikute prognoositud 5,056 miljardi krooni asemel. Teise kvartaliga võrreldes oli tagasiminek 16%. Teenustasutulu kahanes aastatagusega võrreldes 5% ja eelnenud kvartaliga võrreldes 6% 3,5 miljardile Rootsi kroonile.
Panga tulud kasvasid läinud aasta sama perioodiga võrreldes 6% 9,7 miljardile Rootsi kroonile, kuid vähenesid eelnenud kvartaliga võrreldes 26%.
Kulud – 6 miljardit Rootsi krooni - olid aastatagusega võrreldes 1% võrra kasvanud , kuid vähenesid eelnenud kvartaliga võrreldes 33%.
Laenukahjumite reserv kasvas 3,3 miljardile Rootsi kroonile läinud aasta sama perioodi 716 miljonilt Rootsi kroonilt. Balti riikide osakaal oli sellest 2,6 miljardit Rootsi krooni ehk 79%. Analüütikud prognoosisid laenukahjumite reservi suuruseks 4 miljardit Rootsi krooni.
„Aasta jooksul oleme veel oma finantspositsiooni tugevdanud. Koos märkidega majandusolukorra stabiliseerumisest ja finantsturgude rahunemisest on SEB otsustanud mitte taotleda pikendust riiklikus garantiiprogrammis osalemiseks, mida me ei ole kasutanud,“ kirjutas oma kommentaaris panga juht Annika Falkengren. „Prognoosime Põhjalas stabiilsust ning võlgnevuses laenude kasvu aeglustumist Balti riikides,“ lisas ta.