• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,25%7 321,9
  • DOW 30−1,11%50 194,91
  • Nasdaq 0,49%24 448,23
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,25%7 321,9
  • DOW 30−1,11%50 194,91
  • Nasdaq 0,49%24 448,23
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Küsimus, kui kiiresti Euroopa hakkab kasvama pärast kriisi, tundub sama hea, kui pärida Titanicu reisijalt, mida ta kavatseb teha New Yorki jõudes. Aga see on oluline küsimus.
Praegu on Euroopa seis nukker: tulud langevad umbes 4%, töötus on enamikes riikides varsti kahekohaline.
Aga kord saab seegi langus läbi. Muidugi on endiselt oht jäämäe otsa sõita. Alguse võib asi saada sellest, et Balti riigid ei suuda enam oma kohustusi täita, sealt siis levib paanika esmalt Austriasse ja osadesse Põhjamaadesse. Kuid üldine kollaps paistab praegu vähetõenäoline, pigem olukord stabiliseerub ning siis hakatakse vaikselt taastuma.
Euroopa poliitikutele on palju ette heidetud, et nad pole ajanud nii agressiivset rahandus- ja eelarvepoliitikat kui USA. Miks muidu on Euroopa langus sügavam, kuigi finantskriisi epitsenter oli USA?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele