• OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−1,41%58 823,75
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−1,41%58 823,75
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Keegi ei tea, millal üleilmne finantskriis läbi saab, kuid üks on selge: riikide eelarvepuudujäägid on taevas ning lähiaastatel tuleb investoreid veenda hoidma uusi võlahunnikuid.
Selleks peavad valitsused paratamatult maksma kõrgemaid intresse. Paari aastaga võivad USA pikaajaliste riigivõlakirjade intressimäärad tõusta 3-4 protsenti ning teiste valitsuste võlakirjade intressid veelgi rohkem.
Intressimäärad tõusevad, et kompenseerida investoritele suuremat riigivõlakirjade osakaalu portfellis, ning ka kasvavat riski, et valitsused võivad kohustusi eirata.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele