• OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−1,44%7 217,94
  • DOW 30−1,68%49 354,83
  • Nasdaq −1,57%24 047,15
  • FTSE 100−0,93%10 452,68
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−1,44%7 217,94
  • DOW 30−1,68%49 354,83
  • Nasdaq −1,57%24 047,15
  • FTSE 100−0,93%10 452,68
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Euroopa Liidu raha kasutamise kontrollimisel avastati mullu peamiste rikkumistena raha küsimist tegevusteks, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks kasutatu toetuse eest ostetut algselt lubatust erineval otstarbel ja eirati hankereegleid.
Eile avaldatud Euroopa Komisjoni Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) möödunud aasta finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse aruanded annavad ülevaate liikmesriikides toimunud rikkumiste statistikast ja tegevustest pettuste ennetamisel, vahendas rahandusministeerium.
Raha väärkasutamised Eestis moodustavad vaid 1 protsendi kõigist Euroopa Liidus toimepandud ning liikmesriikide poolt OLAFile teavitatud rikkumisest.
Kuigi 2007. aastal ja 2008. aasta esimeses pooles on rikkumiste avastamine märkimisväärselt tõusnud, pole see tingitud niivõrd väärkasutuste suurest kasvust, vaid järjest suurenenud toetusraha kasutamise mahust ja tõhusamast tööst rikkumiste avastamisel.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele