• OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Kliimaeksperdid on ühel meelel, et inimtekkelise globaalse soojenemise määr sõltub sellest, kuidas süsihappegaasi hulga suurenemisest tingitud kerge soojenemine mõjutab pilvede käitumist kliimasüsteemis.
Et seda välja selgitada, vaatlevad teadlased tavaliselt pilvede ja temperatuuri muutusi aastast-aastasse ja üritavad selle abil kindlaks teha, kuidas inimkonna poolt toodetud kasvuhoonegaasid mõjutavad pilvi.
Pilvede ja temperatuuri loomulikke muutusi uurides on teadlased seni eeldanud, et temperatuur põhjustab pilvede muutumist ja mitte vastupidi. Kuna aga tegelikult eksisteerib ka vastupidine seos, võib selline lihtsustatud oletus viia kasvuhoonegaaside mõju ülehindamiseni.
See näiliselt lihte põhjuse ja tagajärje segiajamine on Journal of Climate's ilmuva artikli aluseks. Artikli peaautori, Alabama Ülikooli teadlase Dr. Roy W. Spenceri sõnul on see esimene samm, näitamaks, miks kliimamudelid ennustavad liiga tugevat globaalset soojenemist, kirjutas fyysika.ee Physorgi vahendusel.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele