• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 30−1,11%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 30−1,11%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Vesinik võiks lähikümnenditel asendada fossiilsed autokütused. Kuid küsimus on selles, kuidas plahvatusohtlikku gaasi ohutult autosse paigutada.
Üks võimalus on siduda vesinik mingi muu elemendiga tahkeks ühendiks, mis on võimalik hiljem lagundada. Nii saaks suuri vesinikukoguseid mahutada väga väikese ruumi. Kuid hiljem ühendi lagunemisel tuleb vesiniku eraldumist väga täpselt kontrollida, et ei järgneks plahvatust, kirjutas New Scientist.
USA Utah ülikooli keemik Zhiang Fak on leidnud mooduse, kuidas neid lagunemisreaktsioone kontrolli all hoida.
Nimelt pakub ta välja lahenduse: siduda vesinik liitiumiga, tekivad liitiumhüdriid ja liitiumhüdroksiid, millest on võimalik vesinik hiljem erinevate katalüsaatorite, näiteks plaatina abil kätte saada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele