• OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 300,00%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−0,3%10 519,79
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 300,00%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−0,3%10 519,79
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Viimase aja suur ülemaailmne meediamull kõlab nii: peaaegu kõik biokütused, mida praegu toodetakse, põhjustavad rohkem kasvuhoonegaase kui fossiilsed kütused - seda juhul, kui arvestame kokku kõik emissioonid, mis nende tootmisega kaasnevad.
Külm vesi arendajatele ja poliitikutele, kes on suutnud rahvast veenda, et biokütuste tootmine peatab globaalse soojenemise - sageli on loodud mulje, et süsinikdioksiidi vabaneb sama palju, kui taimed kasvades seovad.
Milles siis küsimus? Kes ja missugust kala sogases vees püüab?
Probleem on selles, et biokütuste arendajad paljudes maailma piirkondades on põllumajandusliku maa endale hankinud loodusliku maa arvel, mis niigi hapnikku toodab. Peamine näide tuuakse Lõuna-Ameerika vihmametsade hävitamisest. Loomulikult, vihmametsade mahavõtmise käigus tekivad süsinikdioksiidi emissioonid ning biokütuste saamise eesmärgil kasvatatavad kultuurid ei suuda vihmametsadega võrdväärselt süsihappegaasi siduda. Kõik on õige.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele