• OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Aafrika kõrbest leitud meteoriidi uurimine näitas, et Kuul möllasid varsti pärast selle moodustumist vulkaanid.
Ajakirjas Nature ilmunud artiklis teatab rahvusvaheline teadlaste meeskond, et neil õnnestus dateerida Kuul vulkaanipurskeid, mis toimusid umbes 4,35 miljardi aasta eest. Oluliselt varem, kui seni arvati.
Varem on Apollo missioonides astronautide poolt Maale toonid kivimite põhjal määratud Kuul vulkaanilise aktiivsuse periood sadu miljoneid aastaid hilisemale ajale, umbes 3,9 miljardi aasta taha.
Kuu ise tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi, Päikesesüsteemist umbes 30-50 miljonit aastat hiljem, kui kokku põrkasid Maa ning mingi umbes Marsi suurune taevakeha. Kokkupõrke tulemusena laialipaiskunud materjalist tekkiski Maa kaaslane Kuu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele