• OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Üle kolmekümne aasta eest kogutud andmete interpreteerimisel saadud tulemused lubavad oletada, et Marsi pinnas ei pruugi olla elutu.
Tundus, et elu otsingud Marsil on leidnud lõpu, kui 1976. aastal NASA Vikingi programm ei suutnud Marsil leida elust mingeid jälgi.
Sellele vaatamata tuli Joop Houtkooper Giesseni ülikoolist välja teooriaga, et Marsi elu võib olla veidram kui siiani arvatud ning põhineda vesinikperoksiidil. Tema analüüside kohaselt võiks 0,1 protsenti Marsi pinnasest olla selliste eluvormide poolt mõjutatud. See on umbes võrreldav biomassi hulgaga Antarktika kuivas ja külmunud pinnases.
"Üks tuhandik ei olegi nii väike arv," ütles Houtkooper Reutersile. "Meil on vaja teha täiendavaid uuringuid, et teha kindlaks, mis tüüpi mikroobidega on tegemist ning kas nad võiksid olla kuidagi Maa elustikuga seotud. On võimalik, et elu transporditi miljardite aastate eest Marsilt Maale või vastupidi".

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele