• OMX Baltic−0,36%317,56
  • OMX Riga0,4%1 018
  • OMX Tallinn−0,11%2 250,45
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,73%10 802,37
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,36%317,56
  • OMX Riga0,4%1 018
  • OMX Tallinn−0,11%2 250,45
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,73%10 802,37
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Suured ravimfirmad panustavad üha vähem alusuuringutele ning ootavad pigem ülikoolidelt ning väiksematelt biotehnoloogiafirmadelt ideid, ütles farmaatsiafirma GlaxoSmithKline endine asepresident Nigel Spurr eile Tallinnas.
Tänaseks konsultandina tööd alustanud Spurr oli põhiettekandja Eesti Teaduste Akadeemia seminaril "Ravimiuuringud ja ravimiarendus", käsitles viimaste aastate muutusi suurfirmade teadus- ja arendustegevuses.
Kui suurfirmad ootavad ideid, siis ideid pakkuvad ülikoolid ja väikefirmad pole suutelised iseseisvalt finantseerima suuremahulisi kliinilisi katsetusi.
Selline tööjaotus avab võimalused nii Eesti teadlastele kui biotehnoloogia ettevõtjatele. Eestis on kümneid ideid ravimiarendusvaldkondades, mis pakuksid suurfarmadele huvi. Samas ei võeta meid ainuüksi ideede baasil jutule, vajalik on korrektse laboritööga ja mudelite abil tõendada, et arvatav uus ravim või meetod töötab. Kui me suudame seda teha, siis avanevad ka suurfarmade uksed, meie poolt arendatud intellektuaalomad ostetakse ära ning käivitatakse kliinilised katsetused inimeste peal.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele