Tunnustatud ettevõtja ajab meisterlikku äri tuhandete Eesti klientidega. “See pole nõrkadele!”
“Käsitöö ei ole nõrkadele,” ütleb aasta käsitööettevõtja tiitli saanud rahvarõivameister Maret Lehis. Ja õigus tal on, sest enne tänavuse aasta laulu- ja tantsupidu oli töö olnud Lehisel kolossaalne.
Gucci midi villaseelik maksab 990 eurot, Ralph Laureni siidist ja šifoonist pluus 958 eurot, juurde võiks sobivalt võtta Dolce & Gabbana kontskingad 627 euro eest. Kokku on see üks üpris luksuslik pea 2500eurone komplekt. Kui seda riietust kõrvutada rahvarõiva komplektiga, siis on hinnaklass sama või maksavad rahvarõivad rohkemgi. Rääkimata sellest, et kõige kiiremini saad oma rahvarõivakomplekti kätte poole aastaga.
“Eestlased ostavad meie omadest isegi oluliselt kallemaid kaatreid ja jahte. Paistab, et elab veel eelmisest ajast pärit arusaamine, et õige peen asi on ikka välismaalt,” ütleb ASi Luksusjaht tegevjuht Andres Toom.
Öun Drinksi asutaja Juhan Kanemägi kehastab kogukondliku elu rikastamise ideaali. Käis õppis Tallinnas ära, tuli tagasi kodukülla, lõi seal miljonikäibega ja eksportiva tootmisettevõtte, kus kasutatakse kohalikku toorainet. Peale selle ei ole ilmselt tavapärane, et üks tegevjuht loob töö kõrvalt tantsulavastusi, mille piletid viimseni ruttu maha müüakse.
Kujutage pilti ühest õigest maksuadvokaadist: ontlik, pintsakuga, täpne, võib-olla isegi nohik. Aga metalmuusik: tahumatu, karune, väljakutsuvalt tumedais riietes. Need on vastandlikud pildid, kuid Eesti üks tuntumaid maksuõiguse eksperte mahutab peeglisse mõlemad kuvandid.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.