33 minutit uue eluni. Issand, halasta, mu patune pilk
Fotoreportaaž ilumaailma tagatoast
Narkoosiarst jälgib operatsioonisaalis ekraanidelt näitajaid ja sehkendab paberitega. Ta kiikab hetkeks patsiendi poole ja ütleb: “Ilus rind, väga ilusad on. Tule siiapoole, siit näeb hästi.”
Rinnaimplantaatide paigaldamine maksab vähemalt 4500 eurot. Naised alates 40. eluaastast reeglina ümmargusi silikoone ei soovi ning paluvad endale panna tilgakujulise – nagu fotol –, mis ei ole nende meelest nii võlts.
Foto: Andras Kralla
Järgin proua soovitust ning liigun arglikult lauale lähemale. Türkiissinise kanga vahelt kõrguvad kaks suurt kinniteibitud nibudega silikoonrinda. Issand, halasta, mu patune pilk.
Plastikakirurg Siim Simmo, kassipiltidega rätik kukla tagant kinni seotud ja väiksed kõrvad räti küljes, teeb viimaseid nõelapisteid. Päeva esimesed implantaadid on paigaldatud.
Ripsmetehniku kitsas elutoas on massaažilaud, selle kõrval mängib valjuhäälselt televiisor. Naerupahvakute järgi tundub, et tegemist on mõne Ameerika komöödiasarjaga, aga kindel ei saa olla, sest protseduuri ajal ei tohi silmi avada.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.