Ehitusfirma Maru omanikud kaklevad riigiga piltilusa maatüki pärast
"See ei ole adekvaatne!"
50 000 eurot – sellisele summale hindas riik 20 aastat pingutusi ja investeeringuid, mis ehitusfirma Maru omanikud on mahajäetud Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamisse panustanud.
Elektrijaama taaselustamise plaanid läksid luhta, kui riik arvas rajatise Lahemaa pargi looduskaitsevööndisse. Samas peavad ärimehed endiselt tagama hüdroelektrijaama varemetesse sisenevate turistide turvalisuse.
Nõmmeveski juga Valgejõe kanjonis on Lahemaa rahvuspargi üks maalilisemaid kohti. Turistid ei saa märkamata jätta, et maastikku täiendavad monumentaalsed betoonvaremed – endine hüdroelektrijaam. Rohkem kui kaks aastakümmet tagasi hakati rääkima selle taastamisest ja taaskäivitamisest.
Kuid tänavu saja-aastaseks saaval tööstuspärandi alal ei käi mingit tööd. Selle põhjuseks on konflikt omaniku ja keskkonnaametnike vahel.
Inimeste eelistused looduses liikumisel on väga erinevad. Eestis on aga palju imelisi kohti, mille vahel valida, kirjutab 19. juunil Äripäeva tellijatele ilmunud Suve eri.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.