Idufirma Võrus ja rulootootja Savernas: Tallinnas me sellist äri ajada ei saaks!
Kolm Kagu-Eesti ettevõtjat tõestavad, et väljaspool Tallinna või Tartut pole mingeid takistusi edukalt äri ajamiseks või rahvusvaheliste mõõtmetega innovatsiooni tegemiseks.
Ants-Hindrek Tiido ei kõhelnud hetkekski, kui mõtles, kuhu panna püsti oma rahvusvahelise ambitsiooniga ja innovatiivne puidust klotside äri – loomulikult Võrru.
Foto: Andras Kralla
“Ma näeksin pigem probleemi, kuidas seda arendada Tallinnas,” sõnas Võrus tegutsev Ants-Hindrek Tiido, kes plaanib Woodi puidust klotsidega pakkuda alternatiivi LEGO-le ja murda rahvusvahelisele turule.
Tiido on üks neist ettevõtjatest, kes töötab vastu trendile, mille järgi veavad Eesti ettevõtluse kasvu Harjumaa ja Tartumaa. Just neis maakondades luuakse elanike kohta kõige rohkem uusi ettevõtteid ning sealsed ärid teevad kõige suuremaid käibeid. Need on ka ainsad maakonnad, kus viimase kahe aastaga on tööealiste elanike arv kasvanud.
Eesti äärealadel on aga pilt hoopis nukram. Näiteks kõik Põlvamaal registreeritud ettevõtted teenisid 2022. aastal iga elaniku kohta kuus korda vähem käivet kui Harjumaa ettevõtted. Samal ajal Kagu-Eesti maakondades loodi uusi ettevõtteid elaniku kohta pea kaks ja pool korda vähem.
Mitu Kagu-Eestis äri püsti pannud ettevõtjat näeb aga pilti palju helgemates toonides. Nad tõestavad, et maapiirkonnas ja väikelinnades äri ajamisel ei ole tänapäeval mingeid takistusi.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.