ÜHEKSA ELU: kevadel Eestisse jõudnud sõjapõgenike elu võtab järske pöördeid
Kevadel sõja eest Eestisse põgenenud ukrainlased jagunevad kaheks. Osa on läinud südame kutsel tagasi koju, teised näevad oma tulevikku siin. Neid kõiki seob usk, et Ukraina võidab sõja varem või hiljem.
Inna Gordienko on keskendunud Eesti Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni aitamisele. Kui kevadel oli assotsiatsioonil üle 230 vabatahtliku, siis nüüd on enamik neist tagasi oma igapäevaelu juures.
Foto: Liis Treimann
Äripäev alustas kevadel lugude sarja üheksa Eestisse saabunud sõjapõgeniku saatuse kohta. Nende elu on praeguseks võtnud ootamatuid pöördeid.
Inna lugu
Eestisse jäänud ukrainlased seisavad silmitsi samade probleemidega, millega eestlased ise. Hinnad on teinud tohutu hüppe. „Ütlesin poes kassas olnud tüdrukule, et ma isegi ei ostnud midagi ja selline arve! 25 eurot, kuid ostsin põhimõtteliselt ainult piima, tomatit, kurki ja leiba. Kiievis käisime sõbrannadega mitu korda nädalas väljas söömas, nüüd siin teen kodus süüa. Kindlasti tuleb odavam,“ jutustab Inna Gordienko.
Inna Gordienko sai 23. veebruari õhtul kolleegilt hoiatuse: lahku Kiievist. "Mine sõida igaks juhuks Lvivi. Võib juhtuda, et täna hakatakse Kiievit pommitama."
Äripäeva selle nädala teemadest kõnetasid lugejaid lisaks investeerimisteemadele ka Saunumi ja Huumi tüli jätk ning hirm hinnatõusu ees, olulisi teemasid jätkus aga teisigi.
Sõjakeerises Ukrainast põgenenuid tabab süütunne, kui nad tunnevad õnne. Sedavõrd kaunis emotsioon näib justkui ebaõiglane kõigi ukrainlaste suhtes, kes praegu kannatavad.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.