Droonitõrjefirma: Eesti õhukaitse ei saagi sõdivate robootikaklubide tasemel olla
Eesti on sõjas pealtvaataja rollis – see on loogiline, et meie droonitõrje ei ole näiteks Ukrainaga samal tasemel, leiab elektroonilise sõjapidamise vahendeid arendava Ranteloni kaasomanik Karl Taklaja.
Viimase kümne päeva jooksul on nii Leedus, Lätis, Eestis kui Soomes droon alla kukkunud. Droonitõrje ja droonide kohta rääkis hommikuprogrammis lähemalt Ranteloni kaasomanik ja juhatuse liige Karl Taklaja.
Foto: Raul Mee
Küll aga tõstatab ta küsimuse, kas meil on eeldused selleks olemas, kui peaks tekkima vajadus kiirelt reageerida. "Tänase seisuga ei pruugi neid olemas olla," ütles ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Droonituvastustehnoloogiaga tegeleva kaitsetööstusettevõtte Marduk ärijuht Leet Rauno Lember selgitas Äripäevale, et lisaks aeglasele tempole läheneb riik droonitõrjele ka põhimõtteliselt vale nurga alt.
Ehkki Eestit on aastaga tabanud kaks drooni, pole piiriäärsed ettevõtted end sõjariskide vastu kindlustanud. Kahjukaitset kaalub pakkuda vaid mõni üksik kindlustusfirma.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.