- OMX Baltic0,12%316,1
- OMX Riga0,68%887,46
- OMX Tallinn0,42%2 106,28
- OMX Vilnius−0,49%1 405,36
- S&P 5001,02%6 886,24
- DOW 300,63%48 218,25
- Nasdaq 1,23%23 183,74
- FTSE 100−0,17%10 582,96
- Nikkei 2252,37%57 841,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%89,59
- OMX Baltic0,12%316,1
- OMX Riga0,68%887,46
- OMX Tallinn0,42%2 106,28
- OMX Vilnius−0,49%1 405,36
- S&P 5001,02%6 886,24
- DOW 300,63%48 218,25
- Nasdaq 1,23%23 183,74
- FTSE 100−0,17%10 582,96
- Nikkei 2252,37%57 841,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%89,59
“Luubi all”: ajakirjanikud avaldasid nipid, mis avavad ka kõige tõrksama inimese suu
Mis tegelikult juhtub enne seda, kui uuriv lugu jõuab lugejateni? Sel aastal pressipreemiate konkursil tunnustuse pälvinud Äripäeva ajakirjanikud avasid saates “Luubi all“ oma töö telgitaguseid.
Loe AI kokkuvõtet
Äripäeva ajakirjanikud, sealhulgas Linda Eensaar, Liis Treimann ja Karmen Laur, jagasid saates „Luubi all“ oma uuriva ajakirjanduse telgitaguseid. Ajakirjanike töö kombineerib detektiivitööd, psühholoogiat ja vahel ka jultumust. Karmen meenutas, kuidas ta ajas Riigikogu liiget Tanel Teini kommentaari saamiseks kuni vetsuni. Taktikate ja psühholoogiliste võtetega püütakse allikaid avama panna. Nende seas on ebamugavad pausid või nõrkuse mängimine, mis võimaldab paremat kontakti. Alustavate ajakirjanike peamine viga on allikaga liiga sõbralikuks muutumine, mis võib konflikti kajastamist raskendada.
Ajakirjaniku töö on segu detektiivitööst, psühholoogiast ja vahel ka puhtast jultumusest. Linda Eensaar, Liis Treimann, Marge Ugezene, Karmen Laur ja Polina Volkova rääkisid nii õnnestumistest kui ka sellest, mis neil hinge peale on jäänud.
Ideede jaht: jalutuskäikudest mustade nimekirjadeni
Hea loo idee võib tabada ajakirjanikku kõige ootamatumas kohas. Kui Linda eelistab selguse saamiseks jalutada, siis Karmen läheb trennisaali ja hoiab silma peal avalikel registritel. Polina aga kirjeldab oma peas olevat "automaatrežiimi", mis kogub pidevalt kilde ja infokilde ühte vaimsesse kausta.
“Ükskõik, mis pähe tuleb, kõik lollused tuleb kausta kirja panna, sest vahel äkki mõne aja pärast sealt vormub mingisugune päris teema ka välja,“ lisas Karmen.
Väljapääsmatu jälitustöö: kommentaari nimel vetsu järgi
Kõige keerulisem osa tööst on sageli allikate kättesaamine, kes intervjuust keelduvad.
Karmen meenutas, kuidas ta ajas Eesti 200 liiget Tanel Teini mööda riigikogu taga. “Ma läksin talle järele sööklasse ja vetsuni ning siis ta ütles, et jäta mind rahule ja ma ütlesin – ei,“ tõi ta näite. Kõik vestlusringis osalejad olid seda meelt, et kui avaliku elu tegelane üritab vastuse andmise eest põgeneda vetsu, siis tuleb ajakirjanikul talle sinna järele minna.
Kui allikas väidab, et tal pole teemast aimugi, kuigi on selge, et ta valetab, ei tohi ajakirjanik jätta jonni, lisas Marge. Allikate veenmiseks kasutatakse erinevaid taktikaid – alates abipalvetest kuni ultimaatumiteni, selgitades, et vaikimine jätab neist endist halvema mulje või muidu läheb loo juurde inimesest vana foto.
Hetkel kuum
Psühholoogilised nõksud ja ebatõsiseltvõetavus
Intervjueerimine on peen kunst. Mõnikord toimib kõige paremini lihtsalt vaikimine – ebamugav paus sunnib allikat rääkima hakkama.
Teinekord tuleb aga oma nõrkused tugevuseks pöörata. Linda kirjeldas, kuidas ta mängib ebatõsiseltvõetavat inimest, kes vajab allika ekspertabi. Ütlen, et ma ei saa mitte millestki aru ja mul on nii väga teie abi vaja. See paneb inimesed kergemini avanema, soovitas Linda.
Loo kirjutamine: alusta tsitaadist
Kui materjal on koos, algab võitlus tühja lehega.
Kogenud ajakirjanike nõuanne on lihtne: kirjutamist saab õppida ainult kirjutades. Paljud alustavad loo punumist mitte algusest, vaid kõige tugevamast tsitaadist või hoopis lõpust, et fookus paika saaks. Oluline on hoida tekst selge ja arusaadav, nii et lugejal ei hakkaks igav.
Vead, mis jäävad kripeldama
Isegi kogenud tegijad teevad vigu. Üheks suurimaks eksimuseks peetakse allikaga liiga lähedaseks või sõbraks muutumist, mis muudab konflikti kajastamise võimatuks.
Liis rõhutas, et allikaga tuleb hoida distantsi ja ei tohi sõbruneda. Linda sellel teemal nii kategooriline ei olnud ja pidas sõbralikku suhtlust oluliseks just selliste inimestega, kellel on vähene meediaga suhtlemise kogemus.
Sageli kahetsetakse hetki, mil kannatus katkes ja allika jutule segati vahele uue küsimusega. Vaikimine ja pausid on ajakirjaniku üks hästi töötav tehnika.
“Minul on suurim viga see, et ma hakkan valel hetkel rääkima... aga see oli just see vale hetk, millal juba pidi tulema see oluline info,“ lausus Polina.
Pealkiri kui konks: eestlased ei mõista nalja
Hea pealkirja leidmine on igale ajakirjanikule piinarikas protsess ja tavaliselt sünnib hea pealkiri kolleegidega ideid põrgatades.
Linda märkis, et eestlastega on pealkirjade puhul keeruline, sest nad ei pruugi alati naljast aru saada. Siiski tasub pealkirjas kasutada vaimukust, sest see püüab tähelepanu nii nendelt, kes nalja mõistavad, kui ka nendelt, kes seda tõsiselt võtavad.
Äripäevas kasutatakse pealkirja otsimiseks ka AI abi, kellega erinevaid ideid vastastikku põrgatatakse.
Lood, mis jäid sündimata
Kõige rohkem jäävad ajakirjanike hinge närima kirjutamata jäänud lood. Olgu selleks siis koroonaajal avastatud šokeeriv lugu psühhiaatrist, kes levitas vaktsiinivastast propagandat ja saatis ajakirjanikule ebaeetilisi fotosid operatsioonisaalist või lihtne inimlik kahetsus, et persooniloo kangelaselt Jaan Tallinnalt ei osatud foto tarbeks paluda breiktantsusamme näidata. Intervjuu tegemise ajal ei teatud, et tal selline hobi on.
Toetudes Äripäeva ajakirjanike vestlusringile, on intervjuu käigus suurimateks vigadeks järgmised asjaolud:
- Rääkimine valel hetkel: Üheks suurimaks veaks peetakse kannatuse kaotamist ja uue küsimuse esitamist hetkel, mil allikas on just avanemas ja hakkamas rääkima olulist infot.
- Liiga pikad küsimused: Sageli muudetakse küsimused liiga pikaks, hakates selgitama ja põhjendama, miks midagi küsitakse.
- Professionaalse piiri ületamine ja "sõbraks" muutumine: Allikaga liiga lähedaseks või sõbraks muutumine võib takistada loo objektiivset kajastamist või vajaliku konflikti jäädvustamist. Oluline on hoida suhet professionaalsena.
- Sisetunde ignoreerimine: Viga on jätta intervjueeritava jutule vahele segamata ja küsimata küsimus, kui tunned intervjuu ajal, et kuskil on "lünk" või midagi on puudu. See jätab loo hiljem poolikuks.
- Intervjuu salvestamata jätmine: Tehniline viga, nagu diktofoni mittetöötamine, on kriitiline. Vestluste salvestamine on oluline ajakirjaniku kaitseks, et hiljem vältida juriidilisi probleeme ja suuta tõestada, mida allikas täpselt ütles.
- Ebapiisav selgitustöö allikale: Ajakirjanikud lepivad liiga kergelt vastusega “ei soovi kommenteerida“, tuleks rohkem allikat veenda ja selgitada, miks on oluline, et tema kommentaar loos ilmub.
- Valmistumatus keerulisteks olukordadeks: Kriitiliste allikate puhul on viga mitte läbi mõelda erinevaid stsenaariumeid – näiteks seda, mida teha siis, kui allikas hakkab rääkima, ja mida siis, kui ta ei hakka. Samuti peetakse oluliseks mitte lasta endale "pähe istuda" ja vajadusel paluda allikal mitte häält tõsta.
Ajakirjanikku vaenulikult suhtuvat inimest saab ärgitada rääkima, kui ajakirjanik võtab endale abivajaja rolli:
- Allika empaatia tekitamine: Kui ajakirjanik tunnistab (või isegi teadlikult võimendab) oma "mittetõsiseltvõetavust", siis inimesed sageli heldivad. See muudab õhkkonna vähem pingeliseks.
- Eksperdirolli pakkumine allikale: Kasutades lauseid nagu “ma ei saa mitte midagi aru, mul on nii väga teie abi vaja“, asetatakse allikas asjatundja rolli. See meelitab allikat rääkima, kuna ta tunneb, et tema teadmised on väärtuslikud ja ta saab kedagi aidata.
- Vähem agressiivne kuvand: Selline lähenemine, kus ajakirjanik jätab mulje, et ta ei oska teemat üldse, "oi, kas tõesti ma seda meeletult ei oska", toimib taktikalise valikuna, mis aitab jääd murda eriti nende puhul, kes muidu suhtleksid tõrksalt.
- Abi palumise universaalne mõju: Ükskõik kui keerulise allikaga on tegu, siis abi palumine aitab peaaegu alati, sest see on vahetu ja inimlik viis vestluse alustamiseks, mis ei pea olema tingimata lääge lähenemine.
Selline taktika aitab muuta ajakirjaniku kuvandit allika silmis. Selle asemel, et olla ründav küsitleja, muutub ta abivajajaks, kellele allikas on valmis informatsiooni jagama.
Uuriva ajakirjanduse köögipoolt avanud saadet “Luubi all” saab kuulata siit:
Seotud lood
Hetkel kuum
“Ennem koorin elu lõpuni porgandeid, kui lähen kinnisvaraärisse tagasi“
“Sellise uudisega võite igal hommikul helistada!”
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Enimloetud
Viimased uudised
Nafta hind langes alla 100 dollari
Tagasi Äripäeva esilehele