Fermi Energia juht: tuumajaamaplaan liigub edasi ja erilist vastutuult pole seni tunda
Eesti liigub lähemale oma esimesele tuumajaamale, kui nüüdseks on vaja valida kahe ettevõtte vahel, kes viiks läbi riiklikku eriplaneeringut, ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.
Kalev Kallemets seisab selle eest, et Eestisse tuleks tuumajaam.
Foto: Raul Mee
Kalev Kallemets rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et loodetavasti 2026. aasta lõpuks tekib asukohtade eelistusjada ehk selgub, milline koht on kõige sobivam.
Tuumajaama jaoks sobiliku asukoha leidmine on rahvusvaheliselt reguleeritud protsess ja selle läbiviimisel tuleb järgida rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) reegleid.
Septembris otsustas Viru-Nigula vallavolikogu häältega kümme viie vastu korraldada eelläbirääkimistega pakkumismenetluse Madala kinnistu reserveerimiseks võimaliku tuumajaama rajamiseks. Nüüd aga on puhumas uued tuuled.
Aastaks 2030 pole võimalik toota nii palju taastuvelektrit, kui Eestis aastas tarbitakse, tõdeb Rohetiigri eestvedaja Andres Veske. Päikse ja tuule kõrval näeb ta potentsiaali põlevkiviõlis, kuid tuumajaama rajama ei kipu.
Tuumajaama rajada plaaniv Fermia Energia esitas suve hakul Viru-Nigula vallale taotluse hoonestusõiguse seadmiseks vallale kuuluvale Madala kinnistule. Vallavanem märkis, et parim lahendus on hoopis võlaõigusleping.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.