Metsandust ei käsitleta kliimaseaduse eelnõus piisavalt põhjalikult, kuigi eesmärkide täitmisel on suur lootus just metsandusel, tõdes Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp saates “Mets ja majandus”.

- Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp nentis, et kliimaministeerium pole ülikooli ettepanekuid eriti kuulda võtnud.
- Foto: Eesti Maaülikool
Marku Lamp rääkis saates, et tuleviku metsade kasvatamisel on väga oluline roll teaduspõhistel lahendustel, mis arvestavad kliimamuutustega. „Me püüame mõelda sellele, et tuleviku metsad oleksid võimalikult kliimakindlad ja annaksid ühiskonnale maksimaalset väärtust,“ rääkis ta, viidates ülikooli teadustööde pikaajalisele visioonile metsanduse kestlikkuse tagamisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.
Metsa- ja puidutööstuse liit on seisukohal, et kliimaseadus ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.