Minister ei lubanud e-sigareti müüjaid ümarlauale: me ei tohtinudki neid kutsuda
Kuna Eesti on liitunud tubakakontrolli konventsiooniga, siis ei tohi tubaka- ja nikotiinitoodete probleeme käsitleval ümarlaual osaleda asjast huvitatud tööstuste ja kaupmeeste esindajad, märkis tervise ja tööminister Peep Peterson.
Selle asemel, et vähendada ühiskonna tervisekahjusid mõistlikul viisil, tegeletakse meil lauskeelamisega, mis ei lahenda mitte midagi, vaid pigem tekitab probleeme juurde, kirjutab suitsetaja Askur Alas.
Liialt range regulatsioon on see peamine põhjus, mis on loonud tohutu halli turu ja noorte veipimise “pandeemia”, kirjutab e-sigareti kaupmeeste liidu juhatuse liige René Suburg.
Suhtumises veipimisse ehk e-sigaretti pole vaja jalgratast leiutada, vaid reguleerida seda äri sarnaselt legaalsete, ent piirangutega uimastitega, nagu tubakatooted ja alkohol. Mis puutub hoiakute kujundamisse, siis see on ennekõike lapsevanema asi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
E-sigaretid ja teised moodsa aja nikotiinitooted levivad tõepoolest laste ja noorte seas ulatuslikult, kuid teemat ei tuleks käsitleda koolikeskselt, vaid vaadelda kui ealist trendi, rääkis Tallinna 21. kooli direktor Meelis Kond Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.