Kristian Jaani: sisserände kvoot on 90ndatest, see tuleb üle vaadata
Siseminister Kristian Jaani tõdes, et sisserände kvoot 0,1% pärineb 90ndatest ja tuleks arutada, kuidas seda muuta nii, et tööjõu puuduses vaevlevad ettevõtetel elu kergemaks läheks.
Siseminister Kristian Jaani sõnul pöörduvad enamik ettevõtjaid tema poole just tööjõu muredega.
Foto: Andras Kralla
„See on üdini poliitiline otsus,“ tunnistas Jaani Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“. Tema sõnul vajab sisserände kvoot laiemat ühiskondlikku diskussiooni. „Töötajate vajadus on suur. Me ei suuda Eestis nii palju tööjõudu juurde toota, kui ettevõtjad vajavad,“ rääkis ta.
Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.
Eestisse restorani tööle tulnud naisterahvas rabab ühes kuus pea 400 tundi tööd teha. Ta hakib, peseb, keedab, küürib, praeb päevast päeva, 19 tundi järjest püstijalu. Lahkuda ta ei saa, sest tööandja seisab ukse ette ega lase naisel köögist väljuda.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.