Kristian Jaani: sisserände kvoot on 90ndatest, see tuleb üle vaadata
Siseminister Kristian Jaani tõdes, et sisserände kvoot 0,1% pärineb 90ndatest ja tuleks arutada, kuidas seda muuta nii, et tööjõu puuduses vaevlevad ettevõtetel elu kergemaks läheks.
Siseminister Kristian Jaani sõnul pöörduvad enamik ettevõtjaid tema poole just tööjõu muredega.
Foto: Andras Kralla
„See on üdini poliitiline otsus,“ tunnistas Jaani Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“. Tema sõnul vajab sisserände kvoot laiemat ühiskondlikku diskussiooni. „Töötajate vajadus on suur. Me ei suuda Eestis nii palju tööjõudu juurde toota, kui ettevõtjad vajavad,“ rääkis ta.
Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.
Eestisse restorani tööle tulnud naisterahvas rabab ühes kuus pea 400 tundi tööd teha. Ta hakib, peseb, keedab, küürib, praeb päevast päeva, 19 tundi järjest püstijalu. Lahkuda ta ei saa, sest tööandja seisab ukse ette ega lase naisel köögist väljuda.
Tallinnast 135 kilomeetri kaugusel paiknevas rannaäärses Liimala külas on valminud Sinilahe elamupiirkond, mille rajamisse on sealsete juurtega Regiina Pihlak panustanud kogu oma hingega. Pihlaku sõnul on tema eesmärk pakkuda ostjale mitte lihtsalt maatükki, vaid täielikult valmis krunti, kuhu saaks rajada oma unistuste kodu.