• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,24%7 322,96
  • DOW 30−1,11%50 195,54
  • Nasdaq 0,37%24 419,12
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,24%7 322,96
  • DOW 30−1,11%50 195,54
  • Nasdaq 0,37%24 419,12
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Kuigi euroala riigid leppisid ööl vastu neljapäeva Brüsselis kokku Kreeka võlgade osalises kustutamises – mis on tubli samm edasi võlakriisi lahendamise suunas –, pole põhjust kokkuleppest suurt rõõmu tunda.
Aeg, mis selle leidmiseks kulus, ning ennetamise asemel tagantjärele reageerimine näitavad, et Euroopa Liit sellisel kujul pole eriti töövõimeline ja jätkusuutlik.
Minus on üha enam süvenenud arvamus, et tulevik peab tooma euroliidu riikide järjest tihedama koostöö, mis lõpuks viib välja Euroopa Ühendriikide moodustamiseni. Nime täpne kuju pole oluline, võib jääda ka Euroopa Liit, nagu Rohelise Mandri ametlik nimi on Austraalia Liit.
Senisest enam tuleb riikidel otsustusõigust delegeerida liidu tasandile, mis tähendab ühise valitsuse, pea-, välis- ja rahandusministri (kui nimetada vast olulisemaid) ametisse nimetamist. Ühine raha enamikul ELi riikidel juba on, sisepiirid avatud ning teatud mööndustega liiguvad euroliidu piires vabalt ka kapital, tööjõud, teenused ja kaubad.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele