Keilas asuva tehase juures on tunda kange kakaolõhn. Novembrikuine šokolaadikarva pori teeb ideaalse temaatilise sissejuhatuse. Asjatundmatu silm võib mahalaadimisest pudenenud kakaoube pidada tühisteks kivikesteks.
7eurone šokolaaditahvel võib olla kahe aasta pärast isegi hea hind
2026. aastast peab jõustuma EUDR ehk raadamisvabade toodete määrus. “Arvatavasti see määrus vähendab kakaotoodete töötlemist Euroopa Liidus ligikaudu 20 protsenti,” ütlevad Keilas kakaomassi tootva Panamiri tegevjuht Kirill Gorlatš ja juhatuse liige Aleksandr Viiner.
Eesti tööstussektori kõiki harusid koondava TOPi esikohale tuli vaid kuus aastat tagasi garaažis alustanud Defsecintel Solutions AS, mis toodab autonoomseid ja mobiilseid seire- ning droonitõrje süsteeme. Kaitsetööstusele läks ka paremiku teine positsioon – selle hõivas droonitootja Threod Systems AS.
Hoolimata sanktsioonidest ja ühiskondlikust survest on mitmed Eesti ettevõtted müüki Venemaale hoopiski suurendanud. Mõnel jällegi on osa ärist Venemaale lõksu jäänud või kontroll sealse tütarfirma üle kadunud.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.