Iga ettevõtja, kes ahvatleva tulu nimel kaudselt või lausa otseselt aitab kaasa Putini sõjale, saab endale äririskide kõrval pagasisse kontrollimatuid riske, moraalsest süüst kõnelemata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti eksport Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani on kasvanud pooleteise aastaga eksponentsiaalselt ning jätkab tõusu. Suure tõenäosusega jõuavad need kaubad edasi Venemaale.
Importkaupa on raske asendada, sõjakulud kasvavad, liitlasi napib.
Venemaa majandus on sõjaga kohanenud ja paremini toiminud, kui Läänes eeldati. Samas katsed luua laiemaid koostöö- ja selle pinnalt välispoliitilise toetuse võrgustikke on Venemaale olnud vähem edukad nende loodetust, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Ukraina sõjablogi 27. sissekandes.
Eesti ettevõtetel ei tasu Venemaa sanktsioonide lõppemisele ja suhete soojenemisele loota, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis EBSi rektor Meelis Kitsing.
Krasnodari krai kondiitritoodete vabrik valmistub oma toodangut Eestisse saatma – küpsiseid, marmelaadi, pastilaad ja muud. Tehase juhi sõnul on neil Eestis huvilisest partnerfirma olemas.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.