Pensioni investeerimiskonto kaudu iseseisvalt oma tuleviku kindlustajate investeerimistootlus ei ole kiita. Põhjuseid võib leida mitu ning oma osa mängivad selles kindlasti ka pankade kõrged teenustasud.
Omal ajal jätsid pensionifondid objektiivsetel ja mitte nii objektiivsetel põhjustel tulevastele pensionäridele halva järelmaitse, mis paljudel ikka veel alles on, kuigi enam kui kahekümne aastaga on palju muutunud, arutleb börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
2021. aasta pensionireformiga tutvustati pensioni investeerimiskontot (PIK), mis andis Eesti pensionikogujatele enneolematu võimaluse ise hallata oma pensionivara. Kuigi uus valik pakkus isiklikku kontrolli oma pensionisäästude üle ja potentsiaalselt suurendada tootlust, näitavad andmed, et tegelikkuses on vähe aktiivsed kasutajaid ning nendegi isetehtud tootlus miinuses.
Alates 2001. aasta lõpust on Mari Öö usinalt tasunud oma pensioni kolmanda samba kindlustusmakseid, uskudes, et see aitab tal kindlustada oma tulevikku. Kuid aastate möödudes on tema lootused hajunud nagu tuuleiil.
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.