Hoolimata ühiskonna hoiakutest ja ajakirjanduse ahastama panevatest pealkirjadest ei ole elekter Eestis täna kallis. Seda kinnitab statistika, kirjutab energiaettevõtte Ignitis Eesti juht Timo Tatar.
“Transport, küte ja tööstus liiguvad samm-sammult elektrile, sest see on tõhusam, puhtam ja ka odavam lahendus. Juba täna tagab soodsaimat kodusoojust enamasti soojuspump ning kõige odavamat sõidukilomeetrit elektriauto,” kirjutab Ignitis Eesti juht Timo Tatar.
Foto: Erakogu
Kallis elektri hind on Eesti avaliku arutelu üks kestvamaid teemasid. Iga hinnahüpe saab pealkirja, iga tipptund oma uudisnupu. Mida dramaatilisem, seda parem.
Klikke see kahtlemata toob. Aga sellega on tänaseks selgelt liiale mindud ja pilt, mille lugeja saab, on tegelikkusest süngem. Sellest on kujunenud järjekordne kollektiivse enesepiitsutamise teema, kus oleme jäänud uskuma meile pakutavat igapäevast mantrat kallist elektrist, mida numbrid kuidagi ei tõesta.
Ei ole kallis
Alustagem faktist, mida kuuleb harva: elekter ei ole Eestis kallis. Käesoleva aasta elektri turuhinnaga oleme odavuselt Euroopa riikide hinnavõrdluses viimaste riikide hulgas. Meist odavam on elektri keskmine börsihind olnud üksnes Pürenee poolsaarel, Prantsusmaal, Soomes, Rootsis ning mõnes põhjapoolses Norra hinnapiirkonnas.
Ka möödunud aastal oli meie positsioon selles edetabelis sama. Ka kõigi kaasnevate kulude arvestuses on Eesti elektritarbija lõpphind Euroopa riikide keskmisest oluliselt allpool.
Ka suhteliselt on elekter enamiku tarbijate jaoks täna soodsam kui kümmekond aastat tagasi. Kui elektriturg 2013. aastal täielikult avanes, oli keskmine brutokuupalk 949 eurot. Täna on see üle 2200 euro ehk rohkem kui kahekordistunud. Elektri lõpphind ei ole samal ajal kahekordistunud.
Baltic Energy Partnersi partneri Marko Alliksoni sõnul võiks Eesti stabiilsema elektrituru huvides võtta eeskuju Soomest ja kaaluda ka siia andmekeskuste toomist.
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.