Kui tahame rohkem innovatsiooni ja uusi ettevõtteid, peame õppima ebaõnnestumist aktsepteerima ja sellest avalikult rääkima, kirjutab Andres Lehtmets arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Läbikukkumine ei tohi olla CVs punane lipp. Kui investor näeb ebaõnnestunud ettevõtet, peaks esimene küsimus olema “mida sa sellest kogemusest õppisid?”, mitte “miks sul see ei õnnestunud?”, ütleb Andres Lehtmets.
Foto: Kätlin Aulik
Eesti suurim ettevõtlus- ja innovatsiooniprobleem ei ole maksud, bürokraatia, kapital ega tööjõupuudus. See on hirm ebaõnnestuda. Igal aastal kuulutame välja “Eduka Eesti” konkursi, tunnustame parimaid, räägime edust. Aga selle sära varjus peitub meie majanduse suurim pimeala: me ei oska ebaõnnestuda.
Kui meil oleks igal inimesel riigipoolse stardikapitaliga investeerimiskonto ning maksusüsteem, mis motiveeriks ettevõtteid investeerima teadus- ja arendustegevusse, oleks tulemuseks riik, kus enamik inimesi ei elaks palgapäevani, vaid kasvataks vara. See muudaks ka inimeste suhtumist majandusse, kirjutab Joosep Laanem arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Iga nelja aasta tagant uue õppeaine omandamine annaks tasemeharidusele võimsa signaali tööturu vajadustest ja aitaks oskuste parandamise kaudu vähendada rahvastiku kahanemise mõju, kirjutab TalTechi emeriitprofessor Enn Listra arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud arvamusartiklis.
Küsimus ei saa olla enam selles, kas Eesti vajab tuumaenergiat, vaid selles, millal me selle otsuse vastu võtame, kirjutab kooliõpilane Kaspar Kindel arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Seekordses „Energiakooli“ episoodis vaadatakse Eestist ja Euroopast kaugemale, Lähis-Idas toimuva konflikti mõjule maailmaturgudele ning sellele, kuidas see mõjutab Eesti energiaturgu ja kütusehindasid. Saates on külas julgeolekuekspert Rainer Saks.