Helen Evert: kahjud kasvavad, kuid ettevõtete teadlikkus küberriskist jääb maha
Möödunud aastal kaotati Eestis pettustele 29 miljonit eurot, kuid paljud ettevõtted ei ole küberriski endiselt süsteemselt hinnanud, kirjutab IIZI finantsriskide ekspert Helen Evert.
Küsimus ei ole enam selles, kas rünnak võib toimuda, vaid kui valmis ettevõte selleks on ja kui suurt finantsriski ollakse valmis teadlikult võtma, ütleb Helen Evert.
Eestis kaotati möödunud aastal pettustele 29 miljonit eurot, kuid samal ajal ei ole paljud ettevõtted küberriski endiselt süsteemselt hinnanud. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) nimetas möödunud aasta pettuste aastaks. Lisaks sagenesid õngitsusjuhtumid, kontode ülevõtmised ja teenusekatkestused, millel oli otsene rahaline mõju ettevõtetele.
Küberkuritegevus on kasvanud maailma suuruselt kolmandaks majanduseks ning Eesti ettevõtted ei jää rünnakute sihtmärkidest puutumata. Ainuüksi viimase aastaga on mõjuga intsidentide arv Eestis kasvanud ligi kaks korda.
Klient peab aru saama ja tundma, kuidas ettevõtte kestlikkuse sammud tema elu paremaks muudavad – siis on neil ka tegelik mõju, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Uus seadus kohustab: igal ühiskondlikult tähtsal firmal olgu juhatuse liige, kes saab aru küberturvalisusest ja vajadusel vastutab oma rahakotiga, kirjutavad advokaadibüroo Widen partner ja vandeadvokaat Henri Ratnik ning jurist Sten-Marten Pukka.
Seekordses „Energiakooli“ episoodis vaadatakse Eestist ja Euroopast kaugemale, Lähis-Idas toimuva konflikti mõjule maailmaturgudele ning sellele, kuidas see mõjutab Eesti energiaturgu ja kütusehindasid. Saates on külas julgeolekuekspert Rainer Saks.