Mõnikord on targem paar sammu taganeda, kui jonnakalt vale teed mööda edasi minna. Eestis tähendaks see põlevkivi tagasitoomist põhiliseks energiaallikaks, kirjutab Eesti Keskerakonna peasekretär Anneli Ott.
Me ei tohi maha müüa oma väärtuslikemat maavara ega selle pakutavat turvalisust, on Anneli Oti seisukoht.
Foto: Liis Treimann
Reformierakonna valitsuse suhtumist rohepöördesse iseloomustab tunnelnägemine. Minnakse edasi sõltumata sellest, mida näitab loogika, mida näitab muu maailma kogemus, mis teed globaalselt liigutakse ning kas see üleüldse täidab väljalubatud eesmärke.
Eesti energiatuleviku kujundamisel on jõutud hetke, kus otsused tuleb teha täna, kohe ja targalt. See, kuhu Eesti liigub taastuvenergia direktiivi rakendamisel, ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid valik, mis määrab meie majandusliku ja keskkondliku suuna aastakümneteks.
Selles “Energiakooli” osas räägime teadlase ja poliitiku Mario Kadastikuga väheväärtuslikest tundidest, Nord Pooli turuloogikast ja sellest, miks taastuvenergia edu hakkab süsteemi ennast sööma.
Taastuvenergial on suur potentsiaal teha Balti riikides uut võidukäiku. Oluline osa sellest on hinnavahelepingud ehk CfDd, kirjutab European Energy Eesti turu arendusjuht Paulius Petrašiūnas.
Tallinnast 135 kilomeetri kaugusel paiknevas rannaäärses Liimala külas on valminud Sinilahe elamupiirkond, mille rajamisse on sealsete juurtega Regiina Pihlak panustanud kogu oma hingega. Pihlaku sõnul on tema eesmärk pakkuda ostjale mitte lihtsalt maatükki, vaid täielikult valmis krunti, kuhu saaks rajada oma unistuste kodu.