Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”
Vale mõtteviis, miinimumi tegevad teenusepakkujad ja tervishoiusüsteemi kunstlik eraldatus muudavad töötervishoiu formaalsuseks, kuigi see peaks olema palju enamat, kirjutab tervisekliiniku Heba tegevjuht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
Eestis ei ole töötajate tervise juhtimisele suunatud mõtteviis veel iseenesestmõistetav, leiab tervisekliinik Heba tegevjuht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
Foto: Erakogu
Töötervishoiust räägitakse sageli kui kohustusest, mille ettevõte peab seaduse täitmiseks ära tegema. See on taandunud paljudes ettevõtetes formaalseks tervisekontrolliks – arst mõõdab vererõhku, kontrollib kuulmist-nägemist ja täidab vormi ning tööandja saab paberil kinnituse, kas töötaja on töövõimeline või mitte. Selline lähenemine ei loo väärtust ei töötajale ega tööandjale.
Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt hüve – see on muutumas tööandja konkurentsieeliseks, mida ootavad nii noored spetsialistid kui ka kogenud töötajad. Mida tervisekindlustus tegelikult katab, kuidas on töötajate ootused viimastel aastatel muutunud ja kuidas see kõik mõjutab tööandja brändi?
Tööandja ravikindlustus tagab kiirema juurdepääsu eriarstiabile ja katab ka hambaravi, psühholoogilist nõustamist ja muid raviteenuseid. Motivatsioonipaketis on see kõrgelt hinnatud, räägitakse värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates.
Tugev, kohalik majandus ei sünni ainult ettevõtluse toetusest, vaid sellest, kui inimesed on terved, vaimselt tugevad ja saavad oma kogukonnas hästi hakkama, kirjutab sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kaupmeeste kasumit ei mõjuta ainult müüginumbrid, vaid ka lepingutes peituvad riskid ja igapäevased personalivalikud. Saates „Kaupmehe eduvalem“ arutletakse, kuidas leppetrahvid ja töövaidlused võivad ettevõttele märkamatult suuri kulusid tekitada ning mida teha, et neid ennetada.