Ajakirjanik: Euroopa Liit lihtsustab ESG-aruandlust täiesti valest otsast
Pidage mind naiivseks või optimistiks, aga uskusin talvel, et kestlikkusaruandlus muutub peagi mõistlikumaks. Täna tõden, et eksisin, kirjutab Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur.
Investorite huvi jätkusuutlike fondide vastu on jahtunud, sest turul oli näha palju PR-trikke ja reaalsuse moonutamist. Tegelikult ei tasuks lootust kaotada, veel enam – tegelikult aitab muutust esile kutsuda ka nendesse kõige “halvematesse” firmadesse investeerimine.
ESG teemad on paljude Eesti ettevõtete jaoks justkui Exceli tabel – vajalik, aga keeruline, tüütu ja sageli arusaamatu. Miks mõned ettevõtted suudavad kestlikkuse edukalt juhtimisse integreerida ja jõuda kuldtasemeni, samas kui teised jäävad paigale tammuma?
Tänasest tohivad end roheliseks nimetada vaid need Euroopa fondid, kes suudavad ette näidata, et enamik nende investeeringuid on tehtud jätkusuutlikesse ettevõtetesse. Nii astuvad sammu tagasi nii mõnedki, kes seda ette näidata ei suuda.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.