Roheoskusi õpetatakse, aga mõtestamine jääb nõrgaks

Selline termin nagu roheoskus on Eesti kutsehariduses suhteliselt uus. Huvitav oli jälgida, kuidas rohemõte astus samm-sammult ÜRO säästva arengu eesmärkidest Euroopa ja Eesti kutsehariduse poliitikatesse ning sealt juba kutseõppeasutuste endi arengukavadesse ja õppekavadesse. Ta on kohal, aga tema tundmaõppimine võtab aega.

Kaks aastat tagasi sõitsime Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse (EWERSi) õpetajatega külastama uuenduslikke ettevõtteid ja asutusi Lõuna-Eestis, kelle lipukirjaks (ja sisuks) oli keskkonnaalane jätkusuutlikkus. Tol ajal oli roheoskus pisut nagu müütiline idee: kuulujärgi on olemas, aga defineerida keeruline. Ehkki külastasime erinevate valdkondade ettevõtteid, olime päeva lõpuks ikka mõnevõrra kimbatuses. Otseselt ei näinud me sel korral mitte ühtegi spetsiifilist tegevusoskust, mida kutseõppes juba ei õpetataks.