Andri Haran: kas Eesti tööstus ostis just 50 miljoni eest vanarauda?
Tööstuse digitaliseerimine on Eesti jõukuse võti – kuid pilt eesliinilt viitab, et toetuseks saadud kümnete miljonite eurodega on hiljuti kahjuks taas pigem kinnistatud lihtsa alltöövõtja rolli, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
Kuidas saab eestlane rikkaks? Muidugi nii, et paneb robotid ja muud targad masinad enda heaks nutikalt tööle, nagu rootslane või sakslane. Äsja jaotati selle jaoks Eesti ettevõtjatele üle 50 miljoni euro Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi. Viimane ots on isegi alles jagamisel, kuid plaanid on valdavalt juba tehtud. Kuid kas Eesti tööstus on nüüd Skandinaaviale tehnoloogiliselt järgi jõudnud? Paraku veel mitte, kuigi potentsiaali jätkuvalt on.
Koolis B-võõrkeele tundidesse investeeritud aja ja energia võiks kulutada programmeerimisele, kirjutab Siim Pari arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Nõo Lihatööstuse juht Ragnar Loova sõnul muutus tehisintellekt 2023. aastal laiemale üldsusele kättesaadavamaks ja ka Nõo otsustas, et tehisintellekti oma tootmises ära kasutada.
Tallinnast 135 kilomeetri kaugusel paiknevas rannaäärses Liimala külas on valminud Sinilahe elamupiirkond, mille rajamisse on sealsete juurtega Regiina Pihlak panustanud kogu oma hingega. Pihlaku sõnul on tema eesmärk pakkuda ostjale mitte lihtsalt maatükki, vaid täielikult valmis krunti, kuhu saaks rajada oma unistuste kodu.