Vastukaja: alkoholipoliitika aitab majandust tugevdada
Alkoholitarvitamise vähendamine ei ole reguleerimise iha nagu Äripäev kirjutab 29. novembri juhtkirjas, vaid küsimus tootlikkusest, tööjõuturust ja majanduse arengust, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa.
Sotsiaalministeeriumi algatus alkoholi kättesaadavuse piiramisest kõneleb tõsise probleemiga tegelemise asemel hoopis teatud poliitikutele orgaaniliselt iseloomulikust reguleerimise ihast, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Just praegu määratakse ettevõtetes plaane tehes ära, kas majandus pöördub kiiresti tõusule või jääme ka 2025. aastal edasi vinduma. Kummagi stsenaariumi teostumisel on oma roll poliitikute otsustel, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja, Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Alkoholiregister on elav näide sellest, kuidas turumoonutus ei taha kaduda, sest bürokraatia on tugevam kui terve mõistus, kirjutab enam kui 10 aastat käsitööõllepoodi pidanud väikeettevõtja Karmo Tüür.
Küsimus nutiseadme kasutamisest koolis ähvardab taas saada poliitilise kauplemise kohaks, mille hinnalipikul on tegelikult meie kõigi vabadus oma elu korraldada. Äripäev soovitab juhtkirjas sellistest piirangutest hoiduda.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.