Sigrid Harjo: roheline laine loksutab kõiki, aga riik tuleb appi
Ühest küljest on rohepööre ettevõtetele ebamugav, sest paljud senised ärimudelid enam ei toimi, teisalt sünnivad muutustega pidevalt uued turud ja võimalused, kirjutab EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.
EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.
Foto: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Rohepööre leiab Eesti ühiskonnas üha suuremat kõlapinda. Üleminekul kestlikumale ja süsinikneutraalsele majandusmudelile on mitu tahku – lisaks inimlikust vaatepunktist olulisele moraalsele küljele mõjutab see ka ettevõtteid ja organisatsioone igakülgselt ning vägagi praktiliselt. Muutumas on kõik, alates sisenditest – kapital, tööjõud, energia ja toormed – kuni tarbijakäitumise või välispartneri tarneahela nõueteni.
Julgen väita, et ESG regulatsioonist saab piltlikult GDPR steroididel, mis vajab valdkonnale spetsialiseerunud (õigus)spetsialiste, kes suudaksid sellest õigus- ja tehnilisest rägastikust läbi närida, kirjutab advokaadibüroo Walless advokaat Teele Soopalu.
See on päriselt suur reform, ütleb riigikontrolör Janar Holm saates "Tööandjate tund" rohepöördega kaasnevate muutuste suurust kirjeldades. See puudutab riigi juhtimist, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja igat elanikku. Sellest on võitjaid ja kaotajaid.
Eestis arendatav innovaatiline taskusireen märgib uut ajastut elanikkonna teavitamises ning pakub lahendust, mis on kiirem, töökindlam ja laiemalt leviv kui senised mobiilsidel põhinevad süsteemid. “Selle lahenduse tuum peitub tänapäevase ringhäälingutehnoloogia ja mobiiltelefonide ühendamises, kus ohuteavitusi ei edastata mitte tavaliste mobiilimastide, vaid kõrgete ringhäälingumastide kaudu,” selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.