Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.

- Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg (vasakul) ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann
- Foto: Aron Urb
Euroopa otsetoetused pakuvad suurepärast võimalust anda hoog sisse suurtele keskkonnaprojektidele, milleks Eestis jagatavatest toetusest sageli napib. Euroopa Komisjon on käivitanud rea fonde, et anda rohepöörde elluviimisele ja kliimaneutraalsuse saavutamisele jõuline tõuge. Need pakuvad võimalusi ka Eestile, kusjuures panustada saavad kõik – toetusi jagub nii ettevõtetele, teadusasutustele, mittetulundussektorile kui ka avalik-õiguslikele asutustele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis arendatav innovaatiline taskusireen märgib uut ajastut elanikkonna teavitamises ning pakub lahendust, mis on kiirem, töökindlam ja laiemalt leviv kui senised mobiilsidel põhinevad süsteemid. “Selle lahenduse tuum peitub tänapäevase ringhäälingutehnoloogia ja mobiiltelefonide ühendamises, kus ohuteavitusi ei edastata mitte tavaliste mobiilimastide, vaid kõrgete ringhäälingumastide kaudu,” selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.