Analüüs: negatiivsus kurnab Eesti puidutööstureid, on väsimise ja loobumise märke

Koroonapandeemiast ei ole puutumata jäänud ka puidutööstuse ettevõtted, kuid kriisi enda mõju 2020. aasta tulemustele oli väiksem, kui kevadel algselt kardeti. Kvartaalseid tulemusi analüüsides paistavad silma päris suured kõikumised nii sektori koondkäibes kui ka koondkasumis.

2020. aasta teises kvatalis, kui võis eeldada, et koroonapandeemia põhjustab suurt ebakindlust nii sisetarbimises kui ka väliskaubanduses, tegutsesid puidutööstuse ettevõtted hoogsalt edasi kasvava sisetarbimise toel. Eraisikute renoveerimis- ja remonditööde mahu kiire kasv hoidis puidutööstuse sektorit hästi töös ja teine poolaasta tõi ehitussektorile orienteeritud ettevõtetele kiire mahu taastumise ning kohati ka kasvu võrreldes varasemate aastatega.

Koroonapandeemia mõju jäi puidutööstuse sektorile kardetust väiksemaks ka seetõttu, et sektor kasutas hästi ära oma tugevusi, milleks on kohalik väärtusahel, mis ei sõltu impordist, hajutatud eksporditurud, mis on võimaldanud leida avatud turgusid igal ajahetkel, ning kõrge automatiseerituse ja digitaliseerituse tase, mis on taganud töötajatele ohutu töökeskkonna ning tootmise jätkumise ka koroonaviiruse tingimustes.