Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Katariina Krjutškova: riik, miks lõhud meie laste hoiupõrsaid?
Ta talus aastaid alandust ja sai peksa. Ta kannatas, kuni leidis julguse koos lastega terrori eest põgeneda. Kuid tõeline võitlus alles algas – niigi räbalaks nüpeldatud üksikema kohtulahing oma laste heaolu nimel.
Pangalaenu taotlenud üksikemad Kristin Alas ja Helen Palberg olid jahmunud, kui kuulsid, milliseid soovitusi haldurid neile laenu saamiseks andsid. Ehkki naistel oli korralik sissetulek ja näputäis kohustusi, soovitasid laenuhaldurid neil mängida lotot või minna mehejahile.
Pärast vabaabielu lõppemist kõnnivad laste kasvatamisele ja kodutöödele pühendunud vanemad sageli minema kaks kätt taskus, sest nende panus ühisesse kodusse ei maksa seaduse silmis midagi.
On kahetusväärne, et pangad näevad mõnikord üksikemasid laenukõlblikena vaid siis, kui nad omale uue mehe otsivad, leidsid Äripäeva ajakirjanikud saates „Äripäev eetris“.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.