Eesti vaktsineerimispoliitika on skisofreeniline. Meil on vähe vaktsiine, aga nendegi ärakasutamine jätab soovida. Milline on lahendus, kirjutab Äripäeva meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.

- Koroonavaktsiin.
- Foto: Liis Treimann
Olin naiivne. Eelmisel suvel kujutasin ette, et vaktsiinid saabuvad aasta lõpus ja veebruariks olen vaktsineeritud. Praegu istun endiselt, mask peas, töökohas, ja värisen selle pärast, ega mu laps koolist koju haigust too. Eesti vaktsineerimispoliitika on skisofreeniline. Meil on vähe vaktsiine, aga nendegi ärakasutamine jätab soovida. Haiglates otsitakse tikutulega riskigrupi inimesi, kellele süstida õhtune ülejääk, aga samal ajal soovivad sajad tuhanded tööinimesed vabaneda haigusehirmu painest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis arendatav innovaatiline taskusireen märgib uut ajastut elanikkonna teavitamises ning pakub lahendust, mis on kiirem, töökindlam ja laiemalt leviv kui senised mobiilsidel põhinevad süsteemid. “Selle lahenduse tuum peitub tänapäevase ringhäälingutehnoloogia ja mobiiltelefonide ühendamises, kus ohuteavitusi ei edastata mitte tavaliste mobiilimastide, vaid kõrgete ringhäälingumastide kaudu,” selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.