Katrin Pihor: selmet rääkida kuristikust, ehitame silla

Kuni Eestis on riigipoolne tellimus teadusele üldpildis nõrk ja erasektori jaoks on allhanketeadus mobiilsem kui riigipoolne tellimus süsteemina, seni sõltubki meie ülikoolikorraldus investeerimispoliitikas majast väljapoole pigemini juhusest kui mingist pikemaks ajaks kokku lepitud sihist, kirjutab kirjandusteadlane, endine minister Peeter Olesk.

Tartu Ülikool plaanib hakata võtma osalusi loodavates ettevõtetes, neid hallata ning kaasata investoreid ja riskikapitali, peamiseks panuseks intellektuaalomand, kirjutab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser vastuses Äripäevas ilmunud kolme mehe ettepanekule teha Eesti ülikoolidest riskiinvestorid.

Samal ajal kui ingliskeelsed ülikoolid riisuvad ajude poolest koore kogu maailmast, peame meie leppima eestikeelse maailmaga, kust ka säravamad kipuvad otse lääne ülikoolidesse, kirjutab Eesti Kunstiakadeemia rektor, akadeemik Mart Kalm.

Suurim piduri ülikoolide sisenemisel investeerimisturule paneb rahapuudus, teaduse alafinantseeritus, kirjutab Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Eestis arendatav innovaatiline taskusireen märgib uut ajastut elanikkonna teavitamises ning pakub lahendust, mis on kiirem, töökindlam ja laiemalt leviv kui senised mobiilsidel põhinevad süsteemid. “Selle lahenduse tuum peitub tänapäevase ringhäälingutehnoloogia ja mobiiltelefonide ühendamises, kus ohuteavitusi ei edastata mitte tavaliste mobiilimastide, vaid kõrgete ringhäälingumastide kaudu,” selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.